Text Box: EELNÕU

 

Orava valla jäätmekava

2006-2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Orava 2006


Sisukord    

 

Sissejuhatus.................................................................................................................................................................................... 4

1.      Jäätmekava eesmärgid.................................................................................................................................................. 5

2.      Jäätmekäitlus alane seadusandlus.................................................................................................................... 6

2.1.        Üleriigiline jäätmekäitlus alane seadusandlus.............................................................................. 6

2.2.        EL direktiivid............................................................................................................................................................... 6

2.3.        Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel... 7

2.4.        Omavalitsuse jäätmekäitlus alane õigus............................................................................................ 9

2.5.        Jäätmekava seos Üleriigilise jäätmekavaga ja Põlvamaa jäätmekavaga................ 10

3.      Orava valla sotsiaal-majanduslik ülevaade.......................................................................................... 11

3.1.        Asend ja asustusmuster................................................................................................................................... 11

3.2.        Looduskeskkond.................................................................................................................................................... 11

3.3.        Maakasutus............................................................................................................................................................. 11

3.4.        Rahvastik ja tööhõive....................................................................................................................................... 12

3.5.        Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne........................................................................................................... 13

3.6.        Haridus......................................................................................................................................................................... 13

3.7.        Ettevõtlus.................................................................................................................................................................. 13

4.      Orava valla jäätmemajanduse olukord..................................................................................................... 13

4.1.        Tekkivad jäätmete kogused ja nende üleandmis-võimalused................................................ 14

4.1.1.     Segaolmejäätmed...................................................................................................................................................... 14

4.1.2.     Pakendijäätmed........................................................................................................................................................ 17

4.1.3.     Biolagunevad jäätmed............................................................................................................................................. 17

4.1.4.     Ohtlikud jäätmed...................................................................................................................................................... 18

4.1.5.     Tervishoiuasutuste jäätmed.................................................................................................................................... 20

4.1.6.     Ehitus- ja lammutusjäätmed.................................................................................................................................... 20

4.1.7.     Tootmises tekkivad jäätmed................................................................................................................................... 20

4.1.8.     Metallijäätmed.......................................................................................................................................................... 21

4.1.9.     Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad......................................................................................... 22

4.1.10        Muud jäätmed...................................................................................................................................................... 22

4.2.        Orava vallas tegutsevad jäätmekäitlejad...................................................................................... 23

4.3.        Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine................................................................................... 23

4.3.1.     Jäätmete taaskasutamine........................................................................................................................................ 23

4.4.        Jäätmekäitluse finantseerimine................................................................................................................ 24

4.5.        Jäätmemajanduse probleemid Orava vallas.................................................................................... 25

5.      Jäätmehoolduse arengusuunad........................................................................................................................... 27

5.1.        Korraldatud jäätmeveo organiseerimine........................................................................................... 28

5.2.        Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine........ 33

5.2.1.     Segaolmejäätmed...................................................................................................................................................... 34

5.2.2.     Pakendijäätmed........................................................................................................................................................ 34

5.2.3.     Biolagunevad jäätmed............................................................................................................................................. 36

5.2.4.     Ohtlikud jäätmed...................................................................................................................................................... 38

5.2.5.     Tervishoiuasutuste jäätmed.................................................................................................................................... 40

5.2.6.     Ehitus- ja lammutusjäätmed.................................................................................................................................... 41

5.2.7.     Tootmises tekkivad jäätmed................................................................................................................................... 42

5.2.8.     Metallijäätmed.......................................................................................................................................................... 44

5.2.9.     Muud jäätmed............................................................................................................................................................ 44

5.3.        Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine................................................................................ 45

5.4.        Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine..................................................... 45

5.5.        Koostöö teiste omavalitsustega............................................................................................................... 47

5.6.        Jäätmejaama rajamine.................................................................................................................................... 47

6.      Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang       48

6.1.        Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju............................................................ 48

6.2.        Jäätmeveo keskkonnamõju............................................................................................................................ 49

6.3.        Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju............................................................................................ 49

7.      Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang................................................................. 49

8.      Tegevuskava ja investeeringute vajadus..................................................................................................... 50

9.      Võimalikud rahastamisallikad........................................................................................................................... 53

Kokkuvõte...................................................................................................................................................................................... 54


Sissejuhatus

 

 

Käesolev jäätmekava on Orava valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on koostatud juhindudes üleriigilisest ja Põlvamaa jäätmekavast ning lähtudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.

 

Orava valla jäätmekava sisaldab üldist ülevaadet vallast, jäätmemajanduse hetkeolukorra kirjeldust ja ülevaadet ning analüüsi jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2007 – 2010 ja esitab tegevuskava eesmärkide elluviimiseks.

 

Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse:

·        välisõhku suunatavad saasteained;

·        reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete);

·        radioaktiivsed jäätmed;

·        lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;

·        loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega;

·        mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed.

·        maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega.


 

1.     Jäätmekava eesmärgid

 

Eesti Keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärgid on:

1.      Jäätmetekke vältimine;

2.      Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

3.      Jäätmete taaskasutamise laiendamine;

4.      Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus;

5.      Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.

 

Jäätmekava eesmärgiks on korraldada Orava valla jäätmekäitlust võimalikult ökonoomselt ja keskkonnasäästlikult vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja püüeldes jäätmemajanduse põhieesmärkide täitmise poole.

 

Kuna jäätmemajanduse korraldus, kus jäätmevaldajal on olnud suur otsustusõigus oma jäätmekäitluse korralduse üle, ei ole taganud Orava vallas rahuldavat olukorda ning organiseeritud jäätmekäitluse osa on madal, on eesmärgiks luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas:

 

 


2.     Jäätmekäitlus alane seadusandlus

2.1.      Üleriigiline jäätmekäitlus alane seadusandlus

 

Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991).

 

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti on valminud Põlvamaa jäätmekava.

 

Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht ka Pakendiseadusel (vastu võetud 21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

 

Keskkonnatasude seadus (2005) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

 

Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused.

 

Jäätmeseaduse ja Pakendiseaduse alusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (29.04.2004), mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni.

 

2.2.      EL direktiivid

 

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

 

·        Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991)

·        Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377  31.12.1991).Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994)

 

Eespool toodud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest  tähtsamad on:

 

·        Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975). Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist        1986  (EÜT L 042, 12.02.1987)

·        Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078,  26.03.1991)

·        Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994)

·        Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996)

·        Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000)

·        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes  (EÜT L 037, 13.02.2003)

·        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta  (EÜT L 037, 13.02.2003)

 

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:

 

·        Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986)

·        Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999)

·        Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000)

·        Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000)

 

Oluline eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust, reguleeriv raamdirektiiv  on Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

2.3.      Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel

 

Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RTI 26.02.2004, 9, 52), mis jõustus 1. mail 2004. Jäätmeseadus on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused:

 

  1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2);
  2. Jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31);
  3. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1);
  4. Koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega Jäätmeseaduse nõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1);
  5. Jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5);
  6. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku välja paneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56-58);
  7. Jäätmekava avaliku välja paneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58);
  8. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ja lõige 4);
  9. Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4)
  10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a. probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2);
  11. Korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2);
  12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4);
  13. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. (§ 67 lõige 1 ja 2);
  14. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine ((§ 69 lõige 3);
  15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70);
  16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71);
  17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79);
  18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);
  19.  Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (§ 128 lõige 5);
  20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. (§ 128 lõige 6)

 

Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelvalve seaduse (RTI 2001, 56, 337) järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1).

 

Kohalik omavalitsuseüksus:

1)      rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;

2)      teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

 

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

 

Vastavalt Jäätmeseaduse § 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni:

 

1)      jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid;

2)      jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut;

3)      jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;

4)      kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;

5)      eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlus toimingu valik, jäätmekäitlus kohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.

6)      kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;

7)      jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;

8)      jäätmehoolduse rahastamist.

 

2.4.      Omavalitsuse jäätmekäitlus alane õigus

 

Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri.

 

Jäätmehoolduseeskiri on Orava vallas kehtestatud vallavolikogu 16. juuni 2005. a määrus nr 44 Jäätmehoolduseeskiri määrab vallavalitsuse, territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Eeskiri sätestab nõuded eriliigiliste jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmevaldajatel on kohustus kasutada kõiki abinõusid jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldajal tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga, toimetada jäätmed ise jäätmekäitlus kohta või taaskasutada need vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda vastavatesse mahutitesse, taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi. Jäätmehoolduseeskirjas on kehtestatud nõuded jäätmemahutitele ja nende paigutamisele. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuus. Kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi ja kompostitakse, võib mahutit tühjendada harvemini. Jäätmevaldajad on kohustatud liituma Orava Vallavalitsuse poolt organiseeritud korraldatud jäätmeveoga.

 

 

Orava valla Heakorra- ja kaevetööde eeskiri on kehtestatud vallavolikogu 24. märtsi 2003. a määrus nr 18. Heakorraeeskirjaga on reguleeritud nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on osaliselt seotud ka jäätmemajanduse korraldamisega. Heakorraeeskiri sätestab vallavalitsuse ja kinnistuomanike kohustused prügikonteinerite paigaldamiseks ja prügiveo korraldamiseks avalikes kohtades ning kruntidel.

 

2.5.      Jäätmekava seos Üleriigilise jäätmekavaga ja Põlvamaa jäätmekavaga

 

Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega. Üleriigiline jäätmekava analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval (RT I, 23.12.2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial:

·        tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine,

·        parima tehnika kasutamine,

·        jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele,

·        jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.

 

Üleriigiline jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus nii Põlva- kui ka Võru-, Tartu- ja Valgamaalt pärinevad jäätmed Kagu-Eesti regionaalprügilas. Kuni prügila valmimiseni ladestatakse Põlvamaa jäätmed Adiste ja Aardlapalu prügilates (nn tugiprügilad). Üleriigilise jäätmekava kohaselt on Kagu-Eesti regionaalprügila valmides vaja rajada jäätmete kogumis- ja sortimiskeskused (jäätmejaamad). Oravale lähim jäätmejaam kavandatakse Põlvasse.

 

Tabel 1. Rajatav prügila, tugiprügilad ja jäätmejaamad (allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002).

Prügila, I järk

 

Teeninduspiirkond

Tugiprügilad

Jäätmejaamad

Kagu-Eesti prügila

Võrumaa

Räpo

Võru

 

Põlvamaa

Adiste

Põlva

 

Tartumaa

Aardlapalu

Tartu

 

Valgamaa

Valga

Valga

 

Maakonda täpsemalt käsitleb Põlvamaa jäätmekava, kus on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning üleriigilises jäätmekavas seatud eesmärkide täitmiseks.

Põlvamaa jäätmekavas ette nähtud tegevusskeemis on Orava valla jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe:

 

Maakondlik jäätmekava juhib tähelepanu vajadusele pideva selgitustöö läbiviimiseks elanikkonna hulgas. Liigiti kogumise ja jäätmete koguse vähendamiseks peab elanikkonda motiveerima, näiteks jäätmekäitluse hinna ja keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu.

 

Põlva maakonnas tekkivaid segaolmejäätmeid võib ladestada Adiste prügilasse, uueks ladestuskohaks saab Kagu-Eesti regionaalprügila.

 

Maakondlik jäätmekava näeb ette võimaluse, et omavalitsused võivad osa oma kohustusi jäätmekäitluse korraldamisel delegeerida piirkondlikule jäätmekeskusele. Jäätmekeskus võiks kuuluda omavalitsuste omandisse. Rajatud on AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, milles ka Orava vallal on oma osalus.

 

3.     Orava valla sotsiaal-majanduslik ülevaade

 

3.1.      Asend ja asustusmuster

 

Orava vald paikneb Põlva maakonna kaguosas. Edelast piirneb Orava vald Mikitamäe vallaga, idast Värska vallaga, lõunast piirneb Orava vald Meremäe vallaga, edelast Vastseliina vallaga, läänest Lasva ja loodest Veriora vallaga. Vallakeskusest Oravalt on lähimate linnadeni Räpinani 28 km, Põlvani 40 km, Võruni 38 km. Orava vallas on 28 asustatud punkti, nende loetelu on toodud tabelis 2.

 

3.2.      Looduskeskkond

 Orava valla piiriks on suuresti jõed ja ojad. Nii on lõunapiiriks Piusa jõgi ja mööda põhja piiri kulgeb Rebasmäe oja. Idast lahutab Orava valda Setumaast Mädajõgi. Samuti asub Orava valla territooriumil mitu ilusa loodusliku keskkonnaga järve- Orava ja Solda - mis on suvisel suplushooajal suure külastatavusega ning Mustjärv. Puhkepaigana on atraktiivne kauni vaatega Kõverajärv. Põhiliseks valla külastusmagnetiks on kindlasti Piusa liivakoopad.

 

Orava valla territooriumile jäävad Piusa jõgi ja Rebasmäe oja on kantud ka Natura2000 eelvalikuala nimistusse.

 

Aluspõhjaks on Orava vallas saviliiv ja liivsavi ja erosioonist mõjutatud mullad.

 

 

3.3.      Maakasutus

 

Orava valla üldpindala on 17560 ha, sellest metsa 9600 ha, haritavat maad umb. 3400 ha, looduslikke rohumaid umb.2200 ha, õuemaad umb.90 ha, muud maad 2270 ha.

 

Orava valla üldpindalast on riigimaad 44%, sellest enamus (7768 ha) on riigimetsa.


3.4.      Rahvastik ja tööhõive

 

Tabel 2. Valla elanike arv asulate lõikes seisuga 11.02.2005 (Orava Vallavalitsuse andmed)

Asula

Elanikke

Orava

311

Hanikase

96

Jantra

45

Kahkva

20

Kakusuu

22

Kamnitsa

18

Kliima

23

Korgõmõisa

25

Kõivsaare

8

Kõliküla

8

Kõvera

3

Lepassaare

64

Liinamäe

7

Luuska

3

Madi

28

Marga

19

Oro

32

Piusa

5

Praakmani

5

Päka

5

Rebasmäe

18

Riihora

6

Rõssa

48

Soena

9

Suuremetsa

29

Tamme

16

Tuderna

5

Vivva

19

Kokku

897

 

Muukeelset rahvastikku on valla elanikkonnast 3%.

 

Suvilate osatähtsus on kõige suurem Kamnitsa külas Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid.

 

Peamised elamutüübid on vallas paljukorterilised elamud ja ühepereelamud. Orava vallas on ainult Orava küla korterelamute piirkond. Statistikaameti andmeil (2000. a. rahvaloenduse andmed, korrigeeritud 17.05.2002) elab korterelamutes ligi 30% Orava valla elanikest. Maapiirkondades on korterelamuid vähem ja need on väiksemad, mõned vaid paari korteriga.

 

Registreeritud töötuid on 2000 a. rahvaloenduse andmetel  kokku 82, mis moodustab 17% tööealisest elanikkonnast.

 

Valla tööealisest elanikkonnast 68 on tegevad põllumajanduses, tööstuses 211 inimest, 256 inimest on hõivatud teenindussektoris.  65 valla elanikku käivad tööl väljaspool valda.

3.5.      Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

 

Orava vallas on toimiv perearstikeskus, peamise asukohaga Oraval. See teenindab ka Orava valla elanikke.

 

Lähim haigla asub Räpina linnas, AS Räpina Haigla, mis teenindab peamiselt Räpina, Mikitamäe, Värska, Veriora ja Orava valda. AS Räpina Haigla osutab ambulatoorset eriarstiabi teenust ning ambulatoorset (koduõendus) ja statsionaarset hooldusraviteenust.

 

Räpina haiglas asub ka piirkondlik tervisejäätmete kogumispunkt.

 

3.6.      Haridus

 

Orava vallas on tänase seisuga üks lasteaed: Orava asulas asuv hetkel 1,5 rühmaga lasteaed, kus hetkel on 28 last. Alusharidust omandavad Orava valla lapsed Orava Põhikoolis, kus hetkel õpib 97

õpilast.

3.7.      Ettevõtlus

 

Orava vallas on 40 ettevõtet, sealhulgas 29 füüsilisest isikust ettevõtjat, 10 äriühingut ja 1 tulundusühistu (seisuga 06.06.2005).

 

Suurimad ettevõtted ja tööandjad Orava vallas on Orava Vallavalitsus, RMK Orava Metskond(15),

 

Suurim tööstusharu Orava vallas on puidutööstus. Tegeldakse peamiselt saematerjali ja puiduhakke tootmisega. Aller Trading LTD, Hakkepuit OÜ

 

Põllumajanduses on peamised suunad karjakasvatus ja teravilja kasvatus. Suurimad põllumajandustootjad Orava vallas on  Mäe-Haki talu (teraviljakasvatus) ja Riina Sabaliski Linte Talu (Piimakarja ja lihaveiste kasvatus).

 

 

 

4.     Orava valla jäätmemajanduse olukord

 

Orava vallas jäätmelubasid omavaid ettevõtteid pole, jäätmete veoga tegelevad AS RagnSells ja Põlva Kommunaal I OÜ.

Käideldud jäätmehulkadest saab jäätmearuannetest kaudse ülevaate. Jäätmeseaduse kohaselt peavad jäätmearuande esitama kõik jäätmeluba omavad isikud ja ohtlikke jäätmeid tekitavad isikud, isikud kes kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste poolt tekitatud metallijäätmeid ning veavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba), isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised). jäätmevedajad jäätmearuandeid süstemaatiliselt ei edasta. Andmed on vedajatel olemas.

 

4.1.      Tekkivad jäätmete kogused ja nende üleandmis-võimalused

 

Alljärgnevalt on kirjeldatud jäätmeteket ja jäätmete üleandmisvõimalusi Orava vallas. Jäätmetekke ja üleandmisvõimaluste kirjeldamisel on esitatud andmed järgmiste jäätmeliikide kohta:

 

·           Kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed;

-         Kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed;

-         Ettevõtetes, asutustes jm tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed;

-         Pakendi- ja paberijäätmed;

-         Biolagunevad jäätmed;

-         Ohtlikud jäätmed;

-         Ehitus- ja lammutusjäätmed;

·           Põllumajandusjäätmed;

·           Metallijäätmed;

·           Puidutööstuse jäätmed;

·           Reoveesetted;

·           Muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist.

 

Orava vallas pole ühtegi töötavat prügilat, lähim avatud ladestuskoht on Adiste prügila Põlva vallas. Lisaks sellele ladestatakse Orava vallast kogutud jäätmeid ka Aardlapalu prügilas. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilasse või Räpo prügilasse, kuna Adiste prügilasse on nende ladestamine keelatud. Suur osa tekkivatest puidujäätmetest kasutatakse küttena kohapeal. Vanapaberit käideldakse Räpina Paberivabrikus. AS Ragn-Sells-i esitatud andmete põhjal Orava vallas tekkinud jäätmekogused on toodud tabelis 3.

 

Tabel 3. Jäätmeteke  Orava vallas 2004. ja 2005. aastal (Ragn-Sells’i põhjal)

 

2 0

 0 4

2 0

 0 5

Jäätmete liik

Ettevõtetest

Majapidamistest

Ettevõtetest

Majapidamistest

Segaolmejäätmed

291

205

343

214

 

Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm. osas, kus toimub jäätmete segunemine ja nende ebaõige deklareerimine. Samuti jääb suur osa tekkivatest jäätmekogustest ametlikust statistikast välja, kuna paljud valla elanikud pole jäätmeveosüsteemiga liitunud. Puudujääke esineb ettevõtete jäätmetekke andmetes.

 

4.1.1.            Segaolmejäätmed

 

Orava vallas tekkivate segaolmejäätmete hulga ja nendega sarnaste jäätmete koguse kohta  on andmed Orava esitanud valda teenindav AS RagnSells.

 

Tabel 4. Segaolmejäätmete teke Orava vallas

 

2005

Segaolmejäätmeid majapidamistest, m³/a

~214

Segaolmejäätmete sarnased jäätmed ettevõtetest, m³/a

~343

Kokku

~557

Kogu segaolmejäätmete teke, m³/a el

~0,6

 

 

Statistikas kajastuvad jäätmehulgad ei vasta tõenäoliselt tegelikule olukorrale. Puudusi esineb  jäätmearuannete esitamises, kus tihti puuduvad andmed jäätmete päritolu kohta ja segaolmejäätmetena deklareeritakse ka muid jäätmeliike. Suurima ebatäpsuse tekitab siiski asjaolu, et jäätmearuannetes kajastub ainult jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kogus. Suur osa jäätmevaldajatest aga ei ole jäätmeveoteenusega liitunud. Erinevused kahe aasta jäätmehulkade vahel võivad olla tingitud nii jäätmete hulga kasvust kui statistiliste andmete täpsustumisest.

 

Hinnanguliselt tekib aastas elaniku kohta keskmiselt 180 kg jäätmeid. 2000. aasta andmetel koguti Põlvamaal Üleriigilise jäätmekava kohaselt 204 kg olmejäätmeid elaniku kohta, Põlvamaa jäätmekava kohaselt on jäätmeteke elaniku kohta 158,1 kg/a. Tegelik jäätmeteke on tõenäoliselt suurem. Olmejäätmete teke Eestis on hinnanguliselt 180 kg/a inimese kohta maapiirkonnas (hajaasustuses) ja ~250 kg/a inimese kohta tiheasustuses (Allikas “Jäätmekava koostamise juhend”. REC Estonia, 2003). Seda arvestades on käesolevas töös arvestatud keskmiseks jäätmetekkeks Orava vallas 180 kg/a elaniku kohta. Olmejäätmete sarnaseid jäätmeid ettevõtetes tekib sõltuvalt omavalitsusüksuse iseloomust hinnanguliselt 100-150 kg/a elaniku kohta (Allikas “Jäätmekava koostamise juhend”. REC Estonia, 2003). Arvestades Orava valla ettevõtete iseloomu ja jäätmestatistikat on see pigem veel väiksem. Käesolevas töös on ettevõtetes hinnanguliselt tekkiva jäätmekoguse arvutamisel arvestatud 80 kg/a elaniku kohta. Tabelis 5 on toodud hinnangulised Orava vallas tekkivad segaolmejäätmete kogused.

 

 

 

 

 

Tabel 5. Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Orava vallas.

 

 

Rahvaarv

Segaolmejäätmeid majapidamisest, t/a

Segaolmejäätmetega sarnaseid jäätmeid ettevõtetest, t/a

Orava keskus

311

55,98

24,88

Ülejäänud vald

586

105,48

46,88

Sh Hanikase

96

17,28

7,68

Sh Lepassaare

64

11,52

5,12

Kokku

897

161,46

71,76

 

 

4.1.1.1.                        Segaolmejäätmete koostis

 

Segaolmejäätmete koostis on väga muutlik, see sõltub nii jäätmetekitaja harjumustest ja vajadustest kui ka aastaajast. Olulist rolli jäätmete koostisel mängivad tarbimisharjumused ning jäätmete sorteerimine ja käitlemine koha peal. Maapiirkondades ja mõnedes eramajades on võimalik biolagunevaid jäätmeid kompostida, ahiküttega elamutes saab selleks sobivaid jäätmeid põletada. Suvel ja sügisel on jäätmete hulgas rohkem biolagunevat materjali.

 

Orava vallas ei ole segaolmejäätmete koostist uuritud. „Jäätmekava koostamise juhendi“ kohaselt  sisaldavad olmejäätmed väikelinnades ja maapiirkondades 47-52% orgaanilisi jäätmeid, 17-21% paberit ja pappi, 6-7% plastikut, 7-13% klaasi, 3% metalli, 2-3% tekstiili, 2% kummi, 1-2 % ohtlikke jäätmeid ja 11% muid jäätmeid, seal hulgas tuhka. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on hinnanguliselt ca 30%. (Allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002), väikelinnades ja maapiirkondades võib see olla mõnevõrra väiksem. AS Vaania poolt 2000. aastal läbi viidud uuringust “Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades” selgub, et pakendijäätmed moodustavad ligikaudu poole tekkivast paberist ja papist, 80% nii metallist kui plastikust ja enamuse klaasijäätmetest. Tabelis 6 on toodud hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis Orava vallas, sealhulgas erinevate pakendimaterjalide sisaldus segaolmejäätmetes.

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 6. Hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete koostis Orava vallas

 

Fraktsioon

Osatähtsus, massi %-des

Teke tonnides

Sellest pakend (t)

Orgaanilised jäätmed

48

145,5

 

Paber ja papp

19

57,6

28

Plastik

7

21,2

16

Klaas

7

21,2

16

Metall

3

9

7

Tekstiil

2

6

 

Kumm

2

6

 

Ohtlikud jäätmed

1

3

 

Muud (s.h tuhk)

11

33

 

 


 

4.1.2.            Pakendijäätmed

 

Elanikkonna ostujõu suurenemine on muutnud tarbimisharjumusi ja suurendanud oluliselt pakendatud kauba osakaalu. Seetõttu moodustavad pakendid suure osa segaolmejäätmetest.

 

Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustab paber- ja papp-pakend 50% kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest, klaaspakend moodustab klaasijäätmetest peaaegu 100%, plasti- ja metallijäätmete hulgas on pakendit umbes 80%. Pakendijäätmete teket inimese kohta hinnatakse Üleriigilises jäätmekavas 100 kg/a, neist 34% paber ja papp, 24% klaas, 20% plastik , 9% metall, 12% komposiit ja 1% puit. Pakendijäätmed on suhteliselt kerged, aga võtavad enda alla suure mahu. Nii on pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist 30%, aga mahult moodustavad nad kuni 60%.

 

Orava vallas tekkivad hinnangulised pakendijäätmete kogused on toodud tabelis 6. (vt eelnevat ptk 4.1.1.1.). Hetkel kogutakse pakendijäätmeid peamiselt kaupluste kaudu, kus elanikud saavad üle anda klaasist, plastist ja plekist joogitaarat. Pakendijäätmete kogumiskonteinereid on Orava keskkatlamaja platsil ja Hanikase külakeskuse juures, Piusa koobaste külastuse parklas ja Lepassaare raudteejaama juures. Pandimärgistusega taara tagasiostmisega tegeleb Orava vallas kaks kauplust, Ruumikitsikuse ja tervisekaitse probleemidega seoses võtavad kauplused Hanikase ja Piusa külas vaid pandimärgistusega klaastaarat. Kuigi tarbijaid on seal informeeritud lähimast pandipakendi üleandmise kohast võib tekkida olukord kus pandipakend rändab pakendi kogumise konteineritesse või koos muu olmeprügiga  tava konteineritesse. Halvemal juhul elanikud plasttaara lihtsalt põletavad, nagu ka kilejäätmed.

 

4.1.3.            Biolagunevad jäätmed

 

Jäätmeseaduse mõistes biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Lisaks kuuluvad biolagunevate jäätmete hulka muud kompostitavad jäätmed nagu haljastusjäätmed, aiajäätmed ja kalmistutel tekkivad biolagunevad jäätmed. Samuti võib biolagunevate jäätmete alla liigitada reoveemuda.

 

 

 

4.1.3.1.                        Vanapaber ja papp

 

Paber, papp ja kartong moodustavad segaolmejäätmetest 17-21% (REC Estonia, 2003). Prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas on paberi osa oluliselt väiksem, sest palju paberijäätmeid põletatakse. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda.

Orava vallas pole ühtki vanapaberi kogumise kohta. Kõik soovijad võivad viia eraldi kogutud vanapaberit Räpina Pabervabrik AS territooriumile, kes kasutab vanapaberit toorainena uue paberi tootmiseks. Vallast kogutud paberijäätmete koguse kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt on need väga väikesed. Suur osa tekkivast vanapaberist põletatakse ja osa satub segaolmejäätmete hulka.


 

 

4.1.3.2.                        Kompostitavad jäätmed

 

„Jäätmekava koostamise juhendi“ kohaselt moodustavad väikelinnades ja maapiirkondades biolagunevad jäätmed olmejäätmetest 47-52%. Seda arvestades tekib Orava vallas ligi 145 tonni biolagunevaid olmejäätmeid aastas. Biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed jt.

 

 

Haljastusjäätmed tekivad nii koduaedades kui tänavate ja avalike haljasalade ning surnuaedade hooldamisel. Orava vallas seni puudub kompostimisväljak. Kuna suuresti on tegemist elanikkonnaga, kes elavad maapiirkondades ja eramajades, siis biolagunevad jäätmed kompostitakse enda territooriumil asuvates kompostimiskohtades. Hinnanguliselt tekib Orava vallas 10-15 tonni haljastusjäätmeid aastas.

 

 

4.1.3.3.                        Reoveesetted

 

Orava asula ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse ühes puhastis, asukohaga Orava , Biopuhasti tüüp Bio50 ja üks biotiik 330m2. Ülejäänud külades asuvate korterelamute reovesi kanaliseeritakse kohalikesse settekaevudesse.

 

2003.aasta heitvee kogused Orava vallas

Reoveepuhasti

Asukoht

Heitveekogus (m3)

Bio-50

Orava

5647

 

Reoveesetteid praktiliselt ei töödelda, sest puuduvad selleks vajalikud mudaväljakud. Puhastist liigmuda ei eemaldata. Keskkonnaministri määruse „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ kohaselt on nõuetele vastava töötlemata reoveesette kasutamine lubatud haljastuses ja rekultiveerimisel, aga põllumajanduses seda kasutada ei tohi. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on sette kasutamine täiesti keelatud. Setteproove seni pole veel võetud, kuna puuduvad selleks rahalised vahendid. Kuna tegemist on üldkanalisatsioonist tuleva puhastusseadmete settega, siis arvatav settes sisalduv aines on enamuses fosfor, mida sisaldavad enamus puhastusvahendeid.

 

4.1.4.            Ohtlikud jäätmed

 

Ohtlikke jäätmeid tekitavaid tööstusettevõtteid Orava vallas ei ole. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed sarnanevad majapidamistes tekkivatega: vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, vanad akud ning patareid ja elavhõbedalambid. Lisaks kodumajapidamistes tekkivad ravimite ja kodukeemia jäägid ning värvijäätmed.

 

 

 

4.1.4.1.                        Majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed

 

Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Oraval keskkatlamaja platsil. Seal saab üle anda vanu patareisid, auto akusid, värvijäätmeid, päevavalguslampe, õliseid jäätmeid jne.

 

 

 

Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbedajäätmeid. Tasu eest on kogumisringide käigus olnud võimalik ära anda vanu rehve. Ohtlike jäätmete kogumisringe korraldab vallavalitsus ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Läbi viib aktsioone soodsama pakkumise teinud jäätmekäitluse ettevõte. Kogumisringide käigus tühjendatakse ka vallas asuvat ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kogumisaktsioonide käigus elanikelt saadud jäätmehulgad kahel viimasel aastal on toodud tabelis 7. Kogumispunktide kaudu kogutud jäätmekoguseid eraldi esitatud ei ole.

 

Tabel 7. Orava vallas kogumisaktsioonide käigus kogutud jäätmete hulgad.

jäätmete liik

2003

 

2004

 

 

kg

tk

kg

tk

akud

2430

 

468

 

patareid

8

 

5

 

värvijäätmed

51

 

27

 

ohtlike aineid sisaldav pakend

9

 

50

 

vanaõli

1

 

19

 

õlifiltrid

25

 

2

 

ravimid

4

 

1,5

 

luminestsentslambid

3,75

15

 

15

elavhõbe

0,01

 

 

 

olmekeemia

3

 

39

 

pestitsiidid

 

 

6

 

elektroonikaseadmed

1132

50

624

30

külmikud

94

3

614

14

kokku, kg

3760,76

 

1855,5

 

 

 

 

4.1.4.2.                        Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed

 

Ettevõtjatel on kohustus koguda ettevõttes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja anda need üle jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Orava vallas pakub AS Epler&Lorenz. 2003. aastal koguti riikliku jäätmestatistika alusel Orava valla ettevõtetest hinnanguliselt 4t ohtlikke jäätmeid, 2005 aastal 34t.

 

 

 

 

 

4.1.4.3.                        Jääkreostus

 

Ohtlike jäätmete hulka võib liigitada ka ohtlike ainetega saastunud pinnase. Orava vallas on jääkreostus seotud eelkõige vanade kütusemahutitega, kuna valla territooriumil asuvad väetisehoidlad ja mürgilaod on likvideeritud. Viimane jääkreostuse objekt Orava katlamaja masuudihoidla on likvideeritud 2005 aastal.

 

4.1.5.            Tervishoiuasutuste jäätmed

 

Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed on:

·        riskijäätmed (teravad esemed, nakkusohtlikud jäätmed);

·        ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (kemikaalide jäägid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne);

·        Segaolmejäätmed;

·        Muud jäätmed.

 

Peamise osa tervishoiuasutuste jäätmetest moodustavad olmejäätmed.

 

Vallas asuval Orava Perearstikeskusel tekkib aastas u. 10 kg ohtlikke riskijäätmeid(kasutatud nõelad, süstlad, ravimite pakendid, ampullid), mis seni on kogutud igakuiselt ühte plastkanistrisse ja toimetatakse AS Põlva Haigla kogumispunkti. Antud protsess on tasuline ja kulud kannab perearst oma eelarvest(50.- krooni iga korra eest). Olmejäätmed toimetatakse ühiskonteinerisse. Asutuses tekkiva vanapaberi põletab pereõde endal kodus ahjus.

4.1.6.            Ehitus- ja lammutusjäätmed

 

Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest– mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi jäägid). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade renoveerimine ja lammutamine.

 

Tekkivat ehitus- ja lammutusjäätmete hulka on väga raske hinnata. Riikliku statistika järgi tekkis Orava vallas 2004. aastal 20,5 t ehitusjäätmeid. Tegelikult on kogused oluliselt suuremad. Osa ehitusjäätmeid võivad olla käideldud deklareerituna näiteks olmejäätmeteks. Põlvamaa jäätmekavas on hinnatud ehitusjäätmete teket linna elaniku kohta 200 kg/a ja valla elaniku kohta 100 kg/a. Neid koguseid arvestades tekib Orava vallas 165 t ehitusjäätmeid aastas. Ka see hinnang ei pruugi olla eriti täpne.

 

Ehitus- ja lammutusjäätmete eraldi kogumist ja ladestamist Orava vallas korraldatud ei ole. Neid saab üle anda jäätmekäitlejatele ja ladestatakse Adiste prügilasse. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestab AS Ragn-Sells Aardlapalu või Räpo prügilasse. Ehitusjäätmeid kasutatakse Orava vallas täitematerjalina, neis sisalduvaid puidujäätmeid kasutatakse kütteks ja metallijäätmed antakse eraldi üle. Kohati on vallas probleeme ehitusjäätmete hunnikutega (omavolilised ehitusjäätmete mahapanekukohtad).

 

4.1.7.            Tootmises tekkivad jäätmed

 

Suurem osa ettevõtetest Orava vallas tegeleb puidutööstuse või põllumajandusega. Lisaks puidu- ja põllumajandusjäätmetele tekib ettevõtetes peamiselt segaolmejäätmeid, metallijäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Viimatinimetatud jäätmeliike on käsitletud vastavate alapeatükkide juures.

 

4.1.7.1.                        Puidujäätmed

 

Puidujäätmeid tekib Orava vallas tööstusjäätmetest kõige rohkem. Puidujäätmed on väärtuslik küttematerjalina ja suurem osa neist taaskasutatakse hakkepuiduna soojusenergia tootmiseks, ülejäänud kütteks sobivad jäätmed müüakse.

 

 

4.1.7.2.                        Põllumajandusjäätmed

 

Põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikud jäätmed on sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad; samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn. tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud).

 

Kõige suuremal hulgal tekib sõnnikut. Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt loetakse ka sõnnikut ja silomahla väetiseks, kui selle kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega. Seega on raske otsustada, millal pidada sõnnikut jäätmeteks ja millal mitte. 2003. aasta jäätmestatistika kohaselt tekkis vallas 4,2 t sõnnikut. Tegelikult on kogused suuremad, sest aruandeid on esitanud vaid kaks suuremat põllumajandusettevõtjat. 2004. aastal pole sõnniku teket üldse märgitud.

 

Orava valla põllumajandusettevõtetes tekkinud loomseid jäätmeid käideldakse Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehases.

 

Põllumajanduses tekkivad väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite koguste ja käitlemise kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt tekib neid vähe. Suuremate väetise- ja pestitsiidikogustega on tegemist olnud jääkreostuste likvideerimisel.

 

Teravilja jäätmeid on võimalik põletamiseks üle anda Hanikase külakeskuse katlamajja.

 

Suuremas koguses tekkib põllumajandustootjatel kilejäätmeid, mis on tegelikult taaskasutatavad. Praegu ladestatakse need prügilasse või sagedamini ilmselt põletatakse.

 

4.1.7.3.                        Energeetikajäätmed

 

Elamute kütmiseks on Orava vallas igal korteriühistul oma katlamaja, Orava 6,7,8,10 kasutavad korterelamute kütmiseks halupuitu, Katlamajades tekkiv tuhk ohtlikke jäätmeid ei sisalda. Tekkivate tuhakoguste kohta andmed puuduvad. Ülejäänud korterelamutes on ahiküte.

 

 

 

4.1.8.            Metallijäätmed

 

Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

 

Metallijäätmete kogumissüsteem on Eestis seni hästi toiminud. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele.

 

 

Elanikkonnalt kogutud metallijäätmete kohta andmed puuduvad, vallas ei ole ka ühtegi metallijäätmete üleandmise kohta. Ametlikult keegi elanikkonnalt metallijäätmeid kokku ei osta. Tõenäoliselt ostetakse mitteametlikult eraisikutelt metallijäätmeid kokku ja müüakse need omakorda metallijäätmete kokkuostu maha.

 

4.1.9.            Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad

 

Elektri- ja elektroonikaseadmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid, näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanades külmikutes on osoonikihti lõhkuvad freoonid.

 

Jäätmestatistika andmeil kogus AS Epler&Lorenz 2004. aastal Orava vallas eraisikutelt 4,5 t ohtlikke jäätmeid ja 0,8 t kodumasinaid ja 367 kg vanarehve. Elanikud saavad vanu elektroonikaseadmeid ja kodumasinaid ära anda igaaastaste kogumisringide käigus koos ohtlike jäätmetega. Kogumisringe korraldab Orava Vallavalitsus.

 

4.1.10                         Muud jäätmed

 

4.1.9.1.                        Vanarehvid

 

Vanarehvid on sellised jäätmed, mis takistavad prügilas jäätmete kokkusurumist. Seepärast ei tohi tükeldamata kasutatud rehve jäätmeseaduse alusel prügilasse vastu võtta ja alates 16. juulist 2006 ei tohi rehve üldse prügilasse ladestada. Praegu saavad elanikud vanarehve tasu eest üle anda igaaastaste ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Ettevõtetes tekkinud ja jäätmekäitlejatele üle antud vanarehvi koguste kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt ettevõtted rehvide käitlemisega tegelnud ei ole, need kogutakse lihtsalt hunnikusse. Halvemal juhul põletavad nii eraisikud kui ettevõtted rehve.

 

4.1.9.2.                        Vana mööbel

 

Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad. Selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või mööbel ise prügilasse vedada. Kulude vältimiseks viiakse vanad mööbliesemed lihtsalt korrusmajade prügikonteineri kõrvale. Korterelamute jäätmekäitlust korraldav AS Ragn-Sells  ei suuda jäätmete omanikku kindlaks teha ja kellelegi mööbli äraveo eest arvet esitada ei saa. Lahendusena on kohalik elanikkond tekkiva vanamööbli ise ära lammutanud ja ahjudes ära põletanud.

 

4.1.9.3.                        Kalmistujäätmed

 

Vallas on üks kalmistu 1,2 ha, asukohaga Päkal. Kalmistul tekivad kahte liiki jäätmed. Üks osa neist on biolagunevad ja teine mitte (kilekotid, kunstlilled, küünlalaused jne). Mittelagunevate jäätmete jaoks on paigaldatud 1,5m² konteiner, mida regulaarselt tühjendatakse.

 

 

 

Jäätmetekke prognoos

 

Tulevikus on ette näha tekkivate olmejäätmete hulga kasvu. Seda eelkõige pakendijäätmete arvelt, mille hulka olmejäätmetes suurendab tarbimise kasv ja elanikkonna ostujõu tõus.  Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine.

 

Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005 kuni 2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv.

 

Jäätmestatistika võib lähiaastatel näidata oluliselt suuremat olmejäätmetekke kasvu. Korraldatud jäätmeveo rakendumisega arvestatakse sinna juurde ka seni jäätmeveoga mitteliitunud majapidamiste ja ettevõtete jäätmeteke. Oodata on ka statistika täpsustumist tänu jäätmevaldajate registri loomisele.

 

Sarnaselt olmejäätmete koguse kasvuga on ennustatav ka paralleelselt majanduskasvuga tööstusjäätmete ja ehitusjäätmete koguste kasv ~5% aastas. Kuivõrd Orava vallas on peamisteks tööstusjäätmeteks puidujäätmeid, mis on väärtustatud toorainena ja millele leidub turgu, siis on loota, et kõrvaldamisele suunatavad jäätmekogused on stabiliseerumas ja enamus tekkivatest jäätmetest suunatakse taaskasutusse.

 

4.2.      Orava vallas tegutsevad jäätmekäitlejad

 

Olmejäätmete kogumisega ja veoga  tegelevad Orava vallas Ragn-Sells AS ja Põlva Kommunaal I OÜ. Jäätmeluba olmejäätmete veoks Põlva maakonnas omavad ka Cleanaway AS ja A.L.M. Kotton OÜ, aga Oraval nad siiani tegutsenud ei ole.

 

Tabel 9. Orava piirkonnas jäätmeluba omavad ettevõtted

ettevõte

tegevusala

märkused

Räpina Paberivabrik AS

Paberi- ja papitoodete tootmine

Hetkel ei tegutse Oraval

Epler&Lorenz AS

Keskkonnaohtlike jäätmete kogumine ja töötlemine

Iga-aastased kogumisreidid valla territooriumil

Ragn-Sells AS

Tava- ja ohtlike jäätmete käitlemine

Suurim jäätmekäitleja vallas

Põlva Kommunaal I OÜ

Tavajäätmete käitlemine, Adiste prügila

 

A.L.M. Kotton OÜ

Tavajäätmete käitlemine

Hetkel ei tegutse Oraval

Cleanaway Tartu AS

Tavajäätmete käitlemine

Hetkel ei tegutse Oraval

 

 

Ohtlike jäätmete kogumisega on senini tegelenud Orava vallas Epler & Lorenz AS, korraldades nii ettevõtete kui elanikkonna ohtlike jäätmete käitluse. Ettevõte viib läbi igaaastaseid ohtlike jäätmete ja vanade kodumasinate kogumisringe ning käitleb ohtlike jäätmete kogumispunktide kaudu kogutud jäätmeid.

 

 

 

4.3.      Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

4.3.1.            Jäätmete taaskasutamine

 

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel.

 

Kõige ulatuslikumalt taaskasutatakse Orava vallas puidujäätmeid ja sõnnikut, aga nende tekke ja kasutamise kohta on andmed puudulikud. Biolagunevate jäätmete taaskasutamise viiside ja kohtade üle on ülevaade puudulik.

 

Lisaks eelpoolnimetatutele leiavad suures osas taaskasutust ka ehitus- ja metallijäätmed. Ehitusjäätmetest sorteeritakse välja osa taaskasutatavaid materjale (puit, metall jt), ülejäänut kasutatakse pinnasetäitena oma kinnistu piires.

 

Jäätmete taaskasutamisel on eelduseks nende eraldi kogumine. Olmejäätmetes sisalduvate materjalide eraldi kogumiseks on Oraval praegu tingimused kesised. Rohkem võimalusi on ohtlike jäätmete üleandmiseks. Sorteerimisvõimaluste parandamiseks on Orava vallas plaanis rajada pakendijäätmete kogumispunkt ja paigaldada vajalikud konteinerid vanapaberi, papi ja plasttaara kogumiseks.

 

4.3.2.    Jäätmete kõrvaldamine

 

Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Orava vallas kõrvaldatakse jäätmeid peamiselt prügilasse ladestamise teel, lisaks toimub ka jäätmete põletamine või muul viisil kõrvaldamine (ebaseaduslikud meetodid).

 

Enim kasutatavad prügilad Orava vallast kogutud jäätmete ladestamiseks on  Põlva vallas asuv Adiste prügila, mis on Põlvamaa tugiprügilaks (haldaja Põlva Kommunaal I OÜ) ja Aardlapalu prügila Tartu maakonnas (haldaja Cleanaway AS).

 

 

Tegelikkuses võivad prügilasse ladestatud jäätmete kogused erineda statistikast. Põhjuseid on selleks mitu:

·        jäätmeid deklareeritakse vale jäätmeliigina;

·        ei ole teada kõigi ladestatud jäätmete päritolu;

·        jäätmete kogus on hinnanguline.

 

 

 

Loomsete jäätmete kõrvaldus kohana toimib Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehas.

 

Kõik Orava vallas asunud prügilad on praeguseks suletud. Oraval asuvasse kunagisse Vivva prügilasse ladestati olmejäätmeid, praeguseks on see suletud.

 

4.4.      Jäätmekäitluse finantseerimine

 

Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Orava vallas järgmiselt:

 

1.      Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed.

2.      Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele või läbi kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte.

3.      Valla eelarvest finantseeritakse:

·        kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist;

·        kogumiskampaaniate korraldamist;

·        avalikesse kohtadesse ja tänavatele paigutatud prügikastide hooldamist;

·        vallamajas asuva kogumispunkti haldamist;

·        teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi.

4.      Põlvamaa keskkonnateenistus finantseerib KIKi abiga jääkreostuse likvideerimist ja osaliselt kogumiskampaaniate korraldamist.

 

2004. aastal oli Orava valla eelarves jäätmehoolduse eelarve täitmine summas 22986 krooni. 2005. aastal oli eelarve täitmine summas 15 850 krooni. 2006. aasta eelarves on Orava vallas eraldatud jäätmehooldusele 27 000 krooni. Põhiliselt kasutati eelarvelisi vahendeid olmejäätmete veoks ja omaosalus ohtlike jäätmete kogumisringideks.

 

Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis- kasutamis- sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud).

 

Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad Jäätmeseaduse kohasel korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta.

 

Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2006. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 122,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolu koha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Orava vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 91,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks.

 

4.5.      Jäätmemajanduse probleemid Orava vallas

 

Nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus.

Paljud jäätmevaldajad Orava vallas ei ole liitunud jäätmeveosüsteemiga. Takistuseks saab enamasti vana harjumus jäätmete eest mitte maksta ja jäätmekäitlusteenust peetakse tihti liigseks kuluks. Tekkivatest jäätmetest püütakse lahti saada muul viisil. Nii viiakse tekkinud jäätmed näiteks metsa alla või teeäärtesse, rikkudes niiviisi valla välisilmet. Vallal tuleb igal aastal teha lisakulutusi niisuguste omaalgatuslike prügilate likvideerimiseks.

 

Paljud jäätmeveo teenuse tellinud elanikud kurdavad selle üle, et võõrad inimesed kasutavad oma jäätmetest lahti saamiseks nende konteinereid ja nemad on sunnitud selle eest maksma. Sama juhtub ka avalike prügikastidega, mille teenindamise eest hoolitseb vald. Tänavatel kipuvad prügikastid tihti kiiresti täis saama ja üle ajama just sinna poetatud olmejäätmete tõttu.

 

Teine osa probleemist on jäätmete põletamine ja matmine. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad. Sealhulgas põletatakse näiteks plastik-, kilepakendeid ja plastpudeleid, samuti vanu rehve ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmeid. Samuti põletatakse tõenäoliselt põllumajanduses tekkivad kilejäätmed suures osas, kuigi tegemist on taaskasutatava materjaliga.

 

Ehitusjäätmete ebaseaduslik ladestamine.

Sarnaselt olmejäätmetega ei taheta ka ehitusjäätmete käitlemise eest maksta. Ehitusjäätmete vedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või jäätmed ise prügilasse viia. Selle asemel kallatakse ehitus- ja lammutusjäätmete koormad tihti vanadesse karjääridesse, teeäärtesse või muudesse selleks mitte ette nähtud kohtadesse. Ehitusjäätmete kasutamine pinnasetäitena on aktsepteeritav, kui need ei sisalda ohtlikke jäätmeid, aga seejuures ei tohiks rikkuda valla välisilmet. Praeguses olukorras riivavad sorteerimata ehitusprahi hunnikud silma mitmel pool vallas.

 

 

Liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus.

Liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalusi ei ole Orava vallas piisavalt. Vanapaberi kogumise kohti vallas hetkel ei ole, kuid paigaldamisel on vanapaberi ja -papi kogumiskohad Orava keskkatlamaja juurde. Ainus hetkelolev võimalus on toimetada vanapaber AS Räpina Paberivabrikusse. Ohtlikke jäätmete kogumispunkte on rohkem, vanaõlisid ja vanu akusid saab üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktis Oraval. Kõiki majapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab üle anda kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Samuti kogutakse kogumisaktsioonide ajal kodumasinaid ja elektroonikajäätmeid.

 

Peale pakendi ja paberijäätmete üleandmisvõimaluste tuntakse puudust püsivast võimalusest ohtlikke jäätmete ja elektroonikajäätmete ning kodumasinate üleandmiseks. Samuti pole midagi teha vana mööbliga, lehtklaasiga, metallijäätmetega ning põllumajanduses tekkivate kilejäätmetega.

 

 

 

 

Madal keskkonnateadlikkus ja informatsiooni vähesus.

 

Orava vallas on probleemiks madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlust puudutava informatsiooni vähesus. Elanikepoolne väärade jäätmekäitlusmeetodite kasutamine on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Inimestel puudub arusaam selle kohta, milliseid keskkonna- ja terviseriske toob endaga kaasa jäätmete põletamine ja matmine. Ka jäätmete sorteerimine on vähe levinud, tihti pannakse kõik jäätmed kokku ühte konteinerisse. Jäätmeküsitlusest selgub, et kõige rohkem kogutakse eraldi ohtlikke jäätmeid.

 

Valla elanikel pole piisavalt informatsiooni olemasolevate jäätmekäitlusvõimaluste kohta. Tihti ei olda teadlikud olemasolevate eraldi kogutud jäätmete kogumispunktide asukohtadest, samuti pole kõik elanikud kuulnud iga-aastastest kogumisaktsioonidest.

 

Orava vallas ei ole siiani elanike teavitamisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele eriti tähelepanu pööranud.

 

Järelevalve puudulikkus.

Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses on Orava valla poolt teostatav järelevalve olnud puudulik. Kuigi valla jäätmehoolduseeskiri kohustab liituma jäätmeveo teenusega, pole suur osa elanikest seda teinud. Vallal puudub ülevaade jäätmeveoga mitteliitunutest ja nende jäätmekäitlus harjumustest.

 

Reoveesette käitlemine.

Orava valla puhastusseadmetes tekkivat setet ei käidelda, hinnanguliselt tekib seda aastas 3-5 tonni.

 

Keskkonnaministri määruse „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja reekultiveerimisel kasutamise nõuded“ kohaselt on töötlemata (sh. kompostimine) reoveesette kasutamine põllumajanduses keelatud ja ka haljastuses ning reekultiveerimisel kasutatav sete peab vastama määruses ette antud normidele. Sette sobivuse määramiseks tuleb võtta setteproove. Ka seda ei ole Orava vallas olemasolevate andmete kohaselt tehtud.

 

 

Vana mööbli käitlemine.

Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad, selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida ja loomulikult tuleb teenuse eest ka tasuda. Suur osa elanikest isegi ei tea, mida tuleks vana mööbliga ette võtta või siis välditakse nende prügilasse vedamisest tulenevaid kulutusi. Vanad mööbliesemed viiakse tavaliselt jäätmekonteineri kõrvale, aga hiljem ei tunnista neid keegi omaks ja nii ei saa kellelegi ka arvet esitada. Lahendusena on kohalik elanikkond vanad mööbliesemed lammutanud ja puitosad küttekolletes põletanud. Samuti on olemas igas suuremas asulas lõkkeplats, kuid mööbliesemete põletamisel järelejäävad metallosad rändavad koos olmeprügiga ühte konteinerisse.

 

 

 

Kalmistujäätmete käitlemine.

 

Päka kalmistule on biolagunevate jäätmete jaoks vajalik kompostimiskoht ja teiste jäätmete jaoks paigaldada jäätmekonteiner, mida regulaarselt tühjendatakse.

 

 

 

 

5.     Jäätmehoolduse arengusuunad

 

Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta:

1.      Jäätmetekke vältimine;

2.      Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

3.      Jäätmete taaskasutamise laiendamine;

4.      Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.

 

 

Arvestades Orava valla jäätmemajanduse olukorda ja jäätmemajandusega seotud probleeme on jäätmehoolduse üldised eesmärgid vallas:

 

·        jäätmetekke stabiliseerimine;

Eeldused eesmärgi täitmiseks:

1.    elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv;

2.    tarbimisharjumuste muutus.

·        illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine;

Eeldused eesmärgi täitmiseks:

1.    võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus jäätmekäitlussüsteemi;

2.    kontroll jäätmekäitluse üle.

·        jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine.

Eeldused eesmärgi täitmiseks:

1.    elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv;

2.    sorteerimis- ja lahuskogumisvõimaluste olemasolu.

 

Ettevõtluse puhul on eesmärkideks:

·        uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine;

·        kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus.

 

Olmesfääris on eesmärkideks:

·        Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;

·        Keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine.

 

Peatükkides 5.1.- 5.6. on esitatud Orava valla jäätmemajanduse arengusuunad ja vajalikud tegevused aastateks 2006-2010. Lisaks on välja toodud olulised ettevalmistavad tegevused jäätmemajanduse arendamisel, mis tuleks ellu viia juba 2006 aasta jooksul. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Orava vallas on:

 

1.    Korraldatud jäätmeveo organiseerimine;

2.    Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

3.    Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine;

4.    Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine;

5.    Koostöö teiste omavalitsustega;

 

5.1.      Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

 

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2005. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

 

Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi.

 

Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info:

·        jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;

·        veopiirkonnad;

·        vedamise sagedus ja aeg;

·        jäätmeveo teenustasu piirmäär;

·        jäätmekäitluskohad;

·        kasutatavad konteinerite tüübid;

 

Jäätmevaldajate register

Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga.

 

Jäätmeveo piirkond

Jäätmeseaduse kohaselt kehtestab omavalitsus jäätmeveo piirkonnad, millesse kuulub üldjuhul kuni 10 000 elanikku. 2005. aasta alguse seisuga elab Orava vallas 897 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, mis pole piisavalt suur, seetõttu tekib vajadus luua ühine veopiirkond mõne naaberomavalitsusega. Tabelis 11 on toodud hinnangulised segaolmejäätmete kogused Orava valla asulates.

 

Tabel 11. Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Orava valla asulates

Asula

Elanikke

Hinnanguline jäätmekogus elaniku kohta, kg/a

jäätmeid, t/a

Maht, m3 (prügiautos 0,22 t/m3)

Prügikoor-maid aastas (20 m3 auto)

Prügikoor-maid kuus (20 m3 auto)

Orava

311

180

55,98

254,45

12,72

0,64

Hanikase

96

180

17,28

78,55

3,93

0,20

Jantra

45

180

8,1

36,82

1,84

0,09

Kahkva

20

180

3,6

16,36

0,82

0,04

Kakusuu

22

180

3,96

18,00

0,90

0,05

Kamnitsa

18

180

3,24

14,73

0,74

0,04

Kliima

23

180

4,14

18,82

0,94

0,05

Korgõmõisa

25

180

4,5

20,45

1,02

0,05

Kõivsaare

8

180

1,44

6,55

0,33

0,02

Kõliküla

8

180

1,44

6,55

0,33

0,02

Kõvera

3

180

0,54

2,45

0,12

0,01

Lepassaare

64

180

11,52

52,36

2,62

0,13

Liinamäe

7

180

1,26

5,73

0,29

0,01

Luuska

3

180

0,54

2,45

0,12

0,01

Madi

28

180

5,04

22,91

1,15

0,06

Marga

19

180

3,42

15,55

0,78

0,04

Oro

32

180

5,76

26,18

1,31

0,07

Piusa

5

180

0,9

4,09

0,20

0,01

Praakmani

5

180

0,9

4,09

0,20

0,01

Päka

5

180

0,9

4,09

0,20

0,01

Rebasmäe

18

180

3,24

14,73

0,74

0,04

Riihora

6

180

1,08

4,91

0,25

0,01

Rõssa

48

180

8,64

39,27

1,96

0,10

Soena

9

180

1,62

7,36

0,37

0,02

Suuremetsa

29

180

5,22

23,73

1,19

0,06

Tamme

16

180

2,88

13,09

0,65

0,03

Tuderna

5

180

0,9

4,09

0,20

0,01

Vivva

19

180

3,42

15,55

0,78

0,04

Kokku

897

 

161 460

733,91

~37

1,83

 

 

Konkurss

Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi konkurentsiseadusega kehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikude osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestvuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestvus suurendada majanduslikku kulu.

 

Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused:

·        veopiirkond;

·        veetavad jäätmeliigid;

·        eeldatavad jäätmekogused;

·        jäätmekäitluskohad;

·        eri- või ainuõiguse kestus;

·        veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused;

·        jäätmeveo teenustasu piirmäär.

 

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatavad jäätmevaldajad

Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseaduse mõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, koolid, lasteaiad). Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasija omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandkorral.

 

Ettevõtete jäätmeveo korraldamine sõltub suuresti iga ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata avalikud asutused, nagu koolid, lasteaiad ja kultuurimajad ning olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted. Kuna olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekib suuremal või vähemal määral kõigis töötavates ettevõtetes, siis peavad korraldatud jäätmeveoga liituma Orava vallas kõik ettevõtted võrdsetel alustel eramajapidamistega.

 

Kui vallavalitsus peab seda põhjendatuks, võivad erandina korraldatud jäätmeveost välja jääda ettevõtted, kelle olmejäätmete vedu saab paremini organiseerida väljaspool korraldatud jäätmeveo süsteemi, kuna neil tekib valdavalt muid jäätmeid ja vähem segaolmejäätmeid (nt. tööstus- ja tootmisettevõtted, põllumajandusettevõtted ning tervishoiuasutused). Ettevõtted, kes on põhjendatud olmejäätmete veo eraldiseisvana korraldama, tuleb välja selgitada enne korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist.

 

Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus.

 

Jäätmeseaduse järgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam  sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud.

 

Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid

Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmeteveo, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel on mõistlik lisaks olmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja -pappi kohtades, kui jäätmevaldajal tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist.

 

Orava vallas hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga:

·        segaolmejäätmete kogumine ja vedu;

 

Jäätmeveo teenustasu piirmäär

Vallavolikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Selleks, et soodustada jäätmete liigiti kogumist, tuleb piirhindade määramisel jälgida, et taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumisel ei tuleks hind jäätmetekitajale kõrgem kui ainult segaolmejäätmete kogumisel.

 

Jäätmeveo sagedus

Jäätmeseaduse järgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine.

 

Jäätmekavas toodud soovitavad minimaalsed jäätmeveosagedused on määratud arvestades jäätmeseadusega määratud nõudeid, valla üldplaneeringus määratud asustuse tüüpi, elanikke arvu ja asustustihedust, lähedust teistele asulatele ning ligipääsetavust jäätmeveokitele. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga.

 

Olmejäätmeid tuleb jäätmeseaduse kohaselt tiheasustusega aladel vedada vähemalt kord kuus. Lisaks on soovitatav kord kuus vedada jäätmeid suurematel kompaktse asustusega aladel, mille hulka kuuluvad Hanikase ja Orava. Korterelamute minimaalne soovitatav jäätmeveo sagedus on kord kahe nädala tagant.

 

Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. Soovitavad jäätmeveosagedused asulate kaupa on toodud tabelis 12.

 

Hõreda asustusega väikese elanike arvuga küladesse võib paigutada ühiskonteinerid, kuhu saavad jäätmeid tuua kõik külaelanikud. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu külaelanikel on jäätmeid mugav tuua ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Tabelist 12 on näha, millistes külades võiks kasutada ühiskonteinereid. Konteiner tuleb valida piisavalt suur, et see mahutaks tekkiva jäätmehulga. Jäätmeveole tehtavad kulutused jagatakse kõigi külas asuvate majapidamiste vahel.

 


Tabel 12. Soovitavad jäätmeveo sagedused ja konteinerite kasutamine asulate kaupa

Asula

Elanikke

Jäätmeveo minimaalne sagedus

Jäätmekonteinerid

Orava

311

Kaks korda kuus

ühiskonteinerid

Hanikase

96

Kaks korda kuus

ühiskonteinerid

Jantra

45

kord kvartalis

iga maja juures

Kahkva

20

kord kvartalis

iga maja juures

Kakusuu

22

kord kvartalis

ühiskonteinerid

Kamnitsa

18

kord kuus

iga maja juures

Kliima

23

kord kuus

ühiskonteinerid

Korgõmõisa

25

kord kuus

ühiskonteinerid

Kõivsaare

8

kord kvartalis

iga maja juures

Kõliküla

8

kord kvartalis

iga maja juures

Kõvera

3

kord kvartalis

iga maja juures

Lepassaare

64

Kaks korda kuus

ühiskonteinerid

Liinamäe

7

kord kvartalis

iga maja juures

Luuska

3

kord kvartalis

iga maja juures

Madi

28

kord kuus

ühiskonteinerid

Marga

19

kord kuus

ühiskonteinerid

Oro

32

kord kuus

ühiskonteinerid

Piusa

5

kord kuus

ühiskonteinerid

Praakmani

5

kord kvartalis

iga maja juures

Päka

5

kord kuus

iga maja juures

Rebasmäe

18

kord kvartalis

iga maja juures

Riihora

6

kord kvartalis

iga maja juures

Rõssa

48

kord kuus

iga maja juures

Soena

9

kord kvartalis

iga maja juures

Suuremetsa

29

kord kvartalis

iga maja juures

Tamme

16

kord kuus

iga maja juures

Tuderna

5

kord kuus

iga maja juures

Vivva

19

kord kuus

iga maja juures

 

Konteinerid

Jäätmeveokitega saab tühjendada ainult standardmõõdus konteinereid. Praegu on elanikud endale soetanud ka standarditele mittevastavaid konteinereid. Mittestandartsete konteinerite tühjendamine on raskendatud ja võib muuta teenuse kallimaks. Mõistlik oleks konteineripark ühtlustada. See on kergem, kui jäätmetekitajad on võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on mittesobiva konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama.

 

Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga majapidamine omale rentima või ostma standardile vastava prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele. Väikseima sobiva konteineri maht on 80 l. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde võib paigaldada ühe ühise konteineri. Kui jäätmeteke majapidamises on tõesti väga väike (sorteeritakse taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostitakse biolagunevaid jäätmeid), võib mitme majapidamise peale kasutada üht konteinerit.

Eesmärgid korraldatud jäätmeveo organiseerimisel

·        Kõigi jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga;

·        Maksimaalselt kõigi tekitatud jäätmete kokkukogumine jäätmeveosüsteemi raames;

·        Korraldatud jäätmeveo rakendamine alates 01.09.2006.

 

Vajalikud tegevused:

·        uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2006. aasta jooksul;

·        korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2006. aasta jooksul;

·        jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 2006. aasta jooksul;

·        korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2006. aasta I pool;

·        korraldatud jäätmeveo käimapanek 2006. aasta II pooles;

·        elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest.

 

5.2.      Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine

 

Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on vaja suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka. Jäätmete taaskasutamiseks on nad vaja eelnevalt sorteerida ja lahus koguda. Efektiivseim on jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, et vältida jäätmete segunemist ja tagada saadavale materjalile parim kvaliteet.

 

Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks. Alates 2008. a. 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud töötlemata jäätmete ladestamine. Muu hulgas käsitletakse töötlemisena (sorteerimisena) tekkekohas liigiti kogumist. Kohtsorteerimise edendamine on prioriteet ka Üleriigilises jäätmekavas.  Jäätmeseadus nõuab liigiti kogutud jäätmetele vajadusel järelsortimise läbiviimist, kui see on tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas. Põlvamaa jäätmekava eesmärk lähiaastateks on taaskasutada 30% segaolmejäätmetest.

 

Kohtsorteerimist tuleks rakendada järgnevatele jäätmeliikidele:

·        paberi- ja papijäätmed;

·        pakendijäätmed;

·        ohtlikud jäätmed;

·        biolagunevad jäätmed;

 

Eesmärk:

·         Juurutada jäätmete kohtsorteerimine ettevõtetes ja majapidamistes aastateks 2006-2007

 

Jäätmete eraldikogumise sihtarvud Orava vallas aastaks 2009 võrreldes 2004. aastaga on järgmised

·            Vähendada ladestatavate pakendijäätmete kogust 50%;

·            Vähendada ladestatavate paberi- ja papijäätmete kogust 50%;

·            Taaskasutada asulate haljasaladel tekkivaid haljasjäätmed 80% ulatuses;

·            Taaskasutada ühepereelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses;

·            Taaskasutada korterelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 15% ulatuses.

 

Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmekava järgnevates alapeatükkides.

 

5.2.1.            Segaolmejäätmed

 

2003. aastal koguti Orava valla majapidamistest vaid 50-100 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt suurem. Paljud jäätmevaldajad ei ole liitunud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad.

 

Orava vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, seda eelkõige pakendijäätmete arvel. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete sorteerimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel.

 

Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima.

 

Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel:

·        Elaniku kohta tekkiva olmejäätmete hulga stabiliseerimine aastateks 2006-2007.

·        Kohtsorteerimise juurutamine.

 

Vajalikud tegevused:

·        Teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks.

·        Majanduslike mõjutajate kasutamine vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks korduvkasutatavate pakendite ja materjalide osakaalu.

 

5.2.2.            Pakendijäätmed

 

Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu.

 

Pakenditeemat ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine.

 

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Pakendiseaduses on määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses:

·        pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas,

·        pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas.

 

Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma.

 

Pakendiettevõtja on lisaks eelloetletule kohustatud:

·        tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud;

·        vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega;

·        tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

 

Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Teiste pakendite tagasivõtmiskohustuse võivad pakendiettevõtjad delegeerida keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutus organisatsioonile (pakendiorganisatsioonile).

 

Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsusorgan delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele ja eelnimetatud organisatsioonile, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega seotud kulud.

 

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid).

 

Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa vallas tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse pakendijäätmete kogumiskohtades. Kogumiskohad  on valla keskuses ja suuremates külades. Peale Orava valla keskuse on pakendijäätmete üleandmisvõimalused Hanikases ja Lepasaares ning Piusa koobaste külastuse parklas. Neid kogumispunkte saavad kasutada ka hajaasustuses elavad inimesed.

 

Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides.

 

Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel:

·        pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide välja arendamine;

·        pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas alates 2006. a;

·        pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50 % ulatuses.

 

Vajalikud tegevused:

·        koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendjäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine;

·        pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine 2006. aasta jooksul;

·        elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist.

 

5.2.3.            Biolagunevad jäätmed

 

Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Neid jäätmeid on prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas praegu kuni 70%. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestavate olmejäätmetes hulgas järgmiselt:

1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist,

2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist,

3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

 

Prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis biojäätmeid teistest olmejäätmetest eraldi koguda. Eraldi tuleb koguda vanapaberit ja –pappi, mida saab materjalina taaskasutada. Hiljemalt 2010. aastaks tuleb ilmselt seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ka teised biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine).

 

5.2.3.1.                        Vanapaber ja -papp

 

Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäämetes pakendijäätmed vanapaberist ja -papist ligikaudu 50 protsenti. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel piirata.

 

Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna vääruslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest.

 

Praegu Orava vallas olevad vanapaberi üleandmisvõimalused on puudulikud. Jäätmete eraldi kogumise edendamiseks tuleb suurendada vanapaberi kogumispunktide arvu Orava vallas ja pakkuda kogutud paberijäätmete üleandmiseks võimalusi ka väljaspool valla keskust.

 

Vanapaberi üleandmiseks pakub võimalust Räpina Paberivabrik. Juurutama peab vanapaberi eraldikogumist vallamajas, raamatukogus ja võimalusel ka teistes vallaasutustes. Täiendavalt võib paigutada vanapaberi konteiner paralleelselt pakendijäätmete konteineritega Orava keskuses.

Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Ettevõtete puhul raskendab tavaliste vanapaberikonteinerite paigaldamist vanade dokumentide taaskasutusse suunamisel võimaliku konfidentsiaalse info levik, seetõttu on tähtis tagada konteinerite suletus ja võimalike dokumendipaberite purustamine kas tekkekohas või vastava paberi kogumisega tegeleva ettevõtte poolt. Vanapaberi eraldikogumine peaks olema kohustuslik ettevõtetes, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas. Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamised pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik.

 

Eesmärgid vanapaberi kogumisel:

·        juurutada vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes;

·        aastaks 2009 taaskasutada 50% tekkivast vanapaberist ja -papist

 

Vajalikud tegevused:

·        paberijäätmete eraldi kogumine ettevõtetest, kui ettevõttes tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas alates 2006. aastast;

·        valla asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt.) vanapaberi eraldi kogumine alates 2006. aastast;

 

5.2.3.2.                        Kompostitavad jäätmed

 

Kodumajapidamistes tekkivate toidu- ja aiajäätmete kompostimine toimub Orava vallas juba suhteliselt suures ulatuses. Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Korruselamutes biolagunevate jäätmete kompostimist koha peal korraldada ei saa. Tulevikus võib osutuda vajalikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ka korruselamutes ja ettevõtetes, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes.

 

 

 

Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel:

·        laiendada biolagunevate jäätmete kompostimist eramajapidamistes, taaskasutada eramajapidamistes biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses aastaks 2010;

·        komposteerimisväljaku rajamine 2007. aastaks.

·        alustada kalmistul tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimist, aastaks 2010 kompostida 80% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest;

·        alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist korrusmajades ja ettevõtetes, aastaks 2010 kompostida 20% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest.

 

Vajalikud tegevused:

·        teavitustöö eramajadele biolagunevate jäätmete kompostimise edendamiseks 2006-2007;

·        kõigi valla haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine alates 2007;

·        kalmistule konteineri paigaldamine biolagunevate jäätmete kogumiseks 2006. aasta jooksul;

·        kalmistult kogutavate biolagunevate jäätmete kompostimisse suunamine;

·        ettevõtetes biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast;

·        korrusmajadest biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast.

 

 

5.2.3.3.                        Reoveesetted

 

Reoveesette kasutamine  tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja reekultiveerimisel kasutamise nõuded“. Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses. Selle tagamiseks on vaja saada ülevaade reoveesette kasutamise kohta.

 

 

Eesmärgid reoveesette käitlemisel:

·        viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega aastal 2006;

·        saavutada kontroll reoveesette kasutamise üle;

·        alustada reoveesette kompostimist koos biolagunevate jäätmetega aastal 2007-2008.

 

Vajalikud tegevused:

·        päeviku sisseviimine reoveesette töötlemise ja kasutusse andmise kohta;

·        regulaarsete setteproovide võtmine vastavalt kehtivatelele nõuetele;

 

5.2.4.            Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlikke jäätmete eraldi kogumist.

 

5.2.4.1.                        Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed

 

Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmejaama või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr.

 

Ohtlike jäätmete sorteerimise soodustamiseks peab elanikele tagama võimalused nende üleandmiseks. Säilima peaksid olemasolevad kogumispunktid. Samuti tuleks jätkata igaaastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, et tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused ka väljaspool tihedama asustusega alasid vallaterritooriumil.

 

5.2.4.2.                        Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed

 

Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn. ettevõttesisene ohtlikke jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu.

 

5.2.4.3.                        Probleemtooted

 

Jäätmeseadus toob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

 

Jäätmeseadus paneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise.

 

Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada ja tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumine olnud Orava vallas üsna edukas ja elanikele harjumuspärase süsteemi võiks säilitada ning veelgi täiendada. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega omavalitsuse ja eelpool nimetatud tootjate koostöös. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad.

 

Probleemtooteid tuleks koguda igaaastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Tootja vastutuse rakendumisel on otstarbekas jätkata akude kogumist senises süsteemis, kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkavad edaspidi katma tootjad (tootjaorganisatsioon). Akude kogumine võiks toimuda

·        bensiinijaamas asuvas kogumispunktis koos vanaõlide kogumisega,

·        akude müügikohtades.

 

Patareide kogumispunktide arvu võiks Orava vallas suurendada. Patareikastid võiksid olla paigutatud kauplustesse, vallavalitsuse hoonesse jäätmete kogumispunkti juurde ja võimaluse korral ka koolidesse.

 

Mootorsõidukid ja nende osad

Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve.

 

Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Kui tootjad on valmis finantseerima, võib kaaluda vanarehvide vastuvõtmist jäätmejaamas.

 

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist.

 

Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad

Orava vallas kogutakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisaktsiooni käigus, kus elanikel on tagatud võimalus tasuta ära anda vanad kodumasinad, televiisorid ja külmkapid.

 

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Seega tuleks Orava vallal neid koguda 4t.

 

PCB-sid sisaldavad seadmed

 

PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda.

 

 

Eesmärgid ohtlikke jäätmete kogumisel:

·        vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse;

·        ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine vallaelanikele.

 

 

Vajalikud tegevused:

·        ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine igal aastal;

·        ohtlike jäätmete kogumine kogumispunktides ja tanklas;

·        koostöö tootjatega probleemtoodete kogumissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel.

 

 

 

 

5.2.5.            Tervishoiuasutuste jäätmed

 

Vastavalt keskkonnaministri määrusele „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ on eelnevalt töödeldud tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine tavaprügilatesse täielikult keelatud alates 31. detsembrist 2004.

Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali alusel võib tervishoiujäätmete tekitajad jagada esmatasandi, teise ja kolmanda tasandi tervishoiuasutusteks:

 

1. Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega, nt:

·        perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi;

·        perearstid ja hambakliinikud;

·        hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele;

·        koduõed, kes teostavad hooldust kodus;

·        loomakliinikud ja loomaarstid;

 

2. Teise tasandi tervishoiuasutused on:

·        maakonnahaiglad, mis pakuvad statsionaarset hooldust, kaasa arvatud tavaliselt sisemeditsiin ja üldkirurgia;

·        eriarstid, kes osutavad spetsiifilist meditsiiniabi ja töötavad kas iseseisvate eraarstidena või haiglate või polikliinikute ambulatoorsetes osakondades;

·        sünnitushaiglad ja –majad;

·        meditsiiniuurimisinstituudid ja suuremad laboratooriumid;

·        kohtuekspertiisi asutused;

·        verekeskused.

 

3. Kolmanda tasandi tervishoiuasutused

Kolmanda tasandi tervishoiuasutused on suuremad haiglad, mis praegu asuvad ainult Tallinnas ja Tartus, st ülikooli- ja spetsialiseeritud haiglad, mis on võimelised osutama kõrgeima tasandi meditsiiniteenust. Lisaks neile on Tartu Kliinikum seotud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga kui õppehaigla, Tallinnas on kolmanda tasandi haigla Mustamäe haigla ning veel mitmed väga spetsiifilised haiglad või keskused (onkoloogia, psühhiaatria, suguhaigused jne), mis samuti asuvad Tallinnas.

 

Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Räpina või Põlva haigla, kui teise tasandi tervishoiuasutus, kogumispunktiks, mis peab vastu võtma jäätmed väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt. Räpina ja Põlva haiglas on rajatud esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Tervishoiujäätmed tuleb sorteerida, pakendada ja vastavalt märgistada. Riskijäätmete hoidmiseks haiglas on eraldi ruum. Orava valla tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Räpina või Põlva haiglas asuvasse kogumispunkti. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 

Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel:

·        Esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi aastaks 2006.

 

Vajalikud tegevused:

·        Esmatasandi tervishoiuasutustele teabe jagamine kogumispunkti kohta;

·        Kontroll tervishoiuasutuste üle.

 

5.2.6.            Ehitus- ja lammutusjäätmed

 

Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus. Eraldi tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest sorteerida:

·        puidujäätmed;

·        kiletamata paber ja papp;

·        metallijäätmed;

·        mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips);

·        raudbetoon ja betoondetailid;

·        kiled;

·        ohtlikud ehitusjäätmed.

 

Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt:

·        Sorteeritud jäätmete taaskasutamine (kas otseses ringluses või andes taaskasutatavat materjali üle jäätmekäitlejatele);

·        Telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine uute ehitiste juures;

·        Jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel;

·        Sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks;

·        Kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel.

 

Täitematerjalina võib kasutada eelnevalt sorteeritud ehitusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, kile- ja paberijäätmeid ning metalli. Jäätmete taaskasutamisel on nõutav jäätmeluba või registreerimine keskkonnateenistuses.

 

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Oravale lähimas, Adiste prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks mujale (näiteks Aardlapalu prügilasse).

 

Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama ehitusloas. Ehitusprojektides (või ehitusloa taotlustes) peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel.

 

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlus ettevõttele.

 

Põlva valla ja linna jäätmekava kohaselt on kavandatud Põlva piirkonda ehitusjäätmete käitlussõlm. Praegusel ajahetkel ei ole veel selge, kas ja millal ehitusjäätmete käitlussõlm Põlva piirkonda  luuakse, kuid selle valmimise järgselt võib kaaluda ka Orava vallas tekkivate ehitusjäätmete suunamist Põlva ehitusjäätmete käitlussõlme.

 

Täpsed tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks on kinnitatud jäätmehoolduseeskirja lisaga “Ehitusjäätmete käitlemise kord”.

 

Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel:

·        Saavutada kontroll tekkivate ehitusjäätmete ja nende käitlemise üle;

·        Ehitusjäätmete maksimaalne liigitikogumine (sh. ohtlikud ehitusjäätmed);

·        Taaskasutada 2009. aastaks vähemalt 80 % tekkivatest ehitusjäätmetest.

 

Vajalikud tegevused:

·        Käitlemist puudutava lisa kehtestamine 2007. aasta jooksul;

·        Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus aastast 2007;

·        Teavitustöö ehitusjäätmete sorteerimise edendamiseks.

 

5.2.7.            Tootmises tekkivad jäätmed

 

Uute või rekonstrueeritavate ettevõtete puhul on oluline silmas pidada jäätmevaese tehnoloogia rakendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist, vähendamaks jäätmete ohtlikkust ja suurendamaks nende taaskasutust. Jäätmekäitlusega tuleb arvestada juba tootmise kavandamisel.

 

Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes, tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud jäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik.

 

Eesmärgid:

·        Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine;

·        Kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus.

 

5.2.7.1.                        Puidujäätmed

 

Kuna Orava vallas tegutseb mitmeid puidutööstusettevõtteid, on puidujäätmete küsimus vallas lahendust vajav probleem. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised:

·        Kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine;

·        Puidujäätmete kasutamine teisese toormena.

 

Puidujäätmete koguste vähendamine võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib ohtlikuks muuta puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki.

 

Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine.

 

Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed):

·           puidujäätmete põletamine energia tootmiseks;

·           puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega;

·           puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses, mis on leidnud rakendust näiteks Räpina Aianduskoolis;

·           saepuru kasutamine loomadele allapanuks.

 

Orava vallas on probleemiks puidutööstusettevõtete juures leiduvad puidujäätmete ladestuspaigad (peamiselt saepuru). Varem kogunenud puidujäätmete taaskasutamist raskendab puidu kvaliteedi langus. Peamisteks lahendusteedeks oleks puidujäätmete põletamine või kasutamine kompostimisel. Puidujäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda nii majanduslikest kui keskkonnakaitselistest kaalutlustest. Olemasolevate puidujäätmete ladestamisega kaasnevad keskkonnamõjud on küll olmejäätmete ladestutega võrreldes oluliselt väiksemad. Siiski oleks soovitav välja selgitada puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkus. Vajalik oleks samuti puidutööstustele teha ettekirjutus olemasolevate ladestute likvideerimiseks, seejuures on sobilik teha koostööd näiteks roeveesette kompostimisel puidujäätmete kasutamiseks.

 

 

Eesmärk puidujäätmete käitlemisel:

·        olemasolevate puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine;

·        tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine.

 

Vajalikud tegevused:

·        Puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse väljaselgitamine;

·        Ettevõtetele ettekirjutuste tegemine ladestute likvideerimiseks;

·        Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks;

·        Puidujäätmete kasutamine reoveesette kompostimisel.

 

 

5.2.7.2.                        Põllumajanduses tekkivad jäätmed

 

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus „Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord“. Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega Väike-Maarjasse tuleb seada eesmärgiks lõpetada loomsete jäätmete matmine valla põllumajandusettevõtjate poolt oma territooriumil. Loomsed jäätmed tuleb omanike poolt koguda, vastavalt märgistada ja toimetada kõrvaldamiseks Väike-Maarjasse.

 

Loomaväljaheited, nagu sõnnik on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine).

 

Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine.

 

Omaette probleemiks on põllumajandusettevõtetes tekkivad kilejäätmed, mille käitlus pole senini nõuetekohaselt korraldatud. Vajalik on kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. Näiteks võiks põllumajandusettevõtjate kulul korraldada vähemalt kord aastas kilejäätmete kogumisringi. Alternatiivseks lahenduseks on Orava valla territooriumile jäätmejaama rajamine.

 

Eesmärk põllumajandusjäätmete käitlemisel:

·        põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine;

·        tekkivate taaskasutamiseks sobivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine.

 

Vajalikud tegevused:

·        loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse;

·        põllumajanduses tekkivate kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine 2006. aasta jooksul.

 

5.2.7.3.                        Energeetikajäätmed

 

Energia tootmisega tegeletakse Orava vallas vaid peamiselt soojusenergia saamise tarbeks katlamajades. Orava keskuses asuvate kahe korteriühistute katlamajad töötavad puuküttel, mistõttu tekib jäätmetena tuhk,  mida võib kasutada põllumajanduses või haljastuses.

 

5.2.8.            Metallijäätmed

 

Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Ettevõtted on metallijäätmeid müünud OÜ Kuusakoskile, elanikkonnalt pole neid aga ametlikult keegi kokku ostnud.

 

Ettevõtetel tuleks metallijäätmete kogumist jätkata senisel viisil, kus metallijäätmed kogutakse eraldi ja müüakse vanametalli kokkuostjale. Elanikkonnalt metallijäätmete kogumiseks tuleks pakkuda võimalust neid väiksemates kogustes rajatavas jäätmejaamas üle anda. See on eriti vajalik juhul, kui ükski ettevõtja ei tunne huvi elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostu vastu.

 

Kuna ametlikult elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostuga Orava vallas ükski ettevõte ei tegele, on soovitav kord aastas koostöös mõne metallijäätmeluba omava ettevõttega metallijäätmete kogumisringi korraldamine.

 

Eesmärk metallijäätmete kogumisel:

·        eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast.

 

Vajalikud tegevused:

·        metallijäätmete konteineri paigutamine rajatavasse jäätmejaama;

·        metallijäätmete iga-aastase kogumisringi korraldamine;

·        elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas.

 

5.2.9.            Muud jäätmed

 

5.2.9.1.                        Suuremõõtmelised jäätmed (peamiselt vana mööbel)

 

Kuna Orava valla elanikkond on enamuses elatustasemelt alla eesti keskmise, siis suuremõõtmelisi jäätmeid(vana mööblit) määravalt suurel hulgal ei teki. Tekkinud vana mööbli on kohalik elanikkond lahendusena ise lammutanud ja küttekolletes põletanud. Samuti on olemas igas suuremas asulas oma lõkkeplats, kus taolisi mööbliesemeid põletatakse. Järelejäänud metallosad on reeglina toimetatud vanametalli kokkuostu. Alternatiivse variandina peaks olema võimalus suuremõõtmeliste jäätmeid rajatavas jäätmejaamas üle anda.

 

 

 

5.2.9.2.                        Kalmistujäätmed

 

Kalmistu ümbruse risustamise vältimiseks tuleks suurendada konteinerite arvu kalmistul ja paigutada need nii, et kasutamine oleks kõigile mugav. Lisaks on oluline juhtida elanikkonna tähelepanu kalmistu räämas ümbrusele ja vallavalitsuse poolt astutud sammudele olukorra muutmiseks. Seda saab teha näiteks ajaleheartiklite kaudu ja jäätmekampaaniate käigus.

 

Kalmistul tekkivate biolagunevate jäätmete eraldi kogumist on käsitletud kompostitavate jäätmete peatüki all.

 

Eesmärk kalmistujäätmete kogumisel:

·        Kalmistu ümbruse risustamise vältimine.

 

Vajalikud tegevused:

·        Konteineri paigaldamine kalmistule;

·        Elanikkonna teavitamine ja probleemile tähelepanu juhtimine;

·        Kompostiväljaku rajamine ja kalmistult tekkivate biolagunevate jäätmete suunamine kompostimisele.

 

5.3.      Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine

 

Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad.  Keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 2001, 56, 337) järgi on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus

 

Järelvalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab korraldatud jäätmeveoga seoses loodav jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel.

 

Eesmärk järelvalve tõhustamisel:

·        jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini.

 

Vajalikud tegevused:

·        keskkonnajärelvalvega tegelevate isikute määramine;

·        eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine;

·        korraldatud jäätmeveo rakendamine.

 

5.4.      Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine

 

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanikkonna kaasamist ja teavitustöö tegemist. Jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning jäätmete sorteerimine tekkekohas sõltub suurel määral elanike teadlikkuses.

 

Elanikkonnale keskkonnateadlikkuse edendamise võib jagada järgnevateks etappideks:

 

·        Üldine keskkonnaharidus – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest;

·        Konkreetne jäätmekäitlus info – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne

 

Orava vallas tuleb tegeleda mõlema poolega. Üldine keskkonnaharidus on vajalik eelkõige keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks.

 

Konkreetset jäätmekäitlus infot tuleks Orava vallas kindlasti jagada järgmiste teemade kohta:

·        Korraldatud jäätmevedu puudutavad küsimused. Elanikele on vaja selgitada, milleks on sellist jäätmekäitluse korraldust vaja ja mida see endaga kaasa toob. Elanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest.

·        Pakendijäätmete kogumist puudutavad küsimused. Koos pakendijäätmete kogumissüsteemi loomisega tuleb inimesed õpetada ka seda kasutama.

·        Jäätmete sorteerimispõhimõtted ja liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalused. Elanikke tuleb teavitada jäätmete kogumispunktide asukohtadest ja kogumisringide toimumisest.

·        Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalused eramajades.

·        Ohtlikke jäätmeid puudutav info ja nende üleandmisvõimalused.

 

Teavitustöö peamised põhimõtted:

·        Tutvustada jäätmetega ümberkäimist kui keskkonnasõbralikkuse kriteeriumit;

·        Teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes;

·        Teavitustöö peab käima käsikäes jäätmetega korrektselt ümberkäimiseks loodud võimalustega. Kui selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust, siis peavad olema loodud ka võimaluse jäätmeid liigiti üle anda;

·        Teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt.);

·        Tähtis on praktiliste näidete tutvustamine ja kogemuste omandamise põhjal elanike teadlikkuse kasvatamine, seda eriti jäätmete kohtsorteerimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas.

·        Elanike jäätmeteadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, mis ei saa piirduda üksikute teavituskampaaniatega, vaid peab olema järjepidev;

·        Teavitustööd on vaja teha kõigi sihtgruppide seas, kelleks on kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, hajaasustuse elanikud, koolilapsed ja ettevõtjad.

·        Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et elanikkonda ei koormataks jagatava infoga üle, laialt jagatav info peab olema lihtsalt arusaadav ja samas peab olema kättesaadav spetsiifilisem teave.

·        Kuna muukeelset elanikkonda on Orava vallas ametlike andmete kohaselt ligikaudu üks kuuendik rahvastikust, siis on vajalik eraldi venekeelse jäätmekäitlus info jagamine.

 

Info jagamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid, sõltuvalt sihtgrupist ja olemasolevatest võimalustest. Info jagamiseks võib kasutada näiteks kohalikku ajakirjandust, infovoldikuid, plakateid, internetti ja infopäevi. Laste ja noortega tegelemisel on hea kasutada erinevaid keskkonnateemalisi võistlusi ja mänge.

 

Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel:

·        elanikele konkreetse jäätmekäitlus info jagamine;

·        jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimiseerimine);

·        sorteerimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas.

 

Vajalikud tegevused:

·        Teavitusprojektide kava väljatöötamine;

·        Igaaastaste teavitusprojektide läbiviimine aastatel 2006-2010.

 

Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid.

 

Võimalikud tegevused info jagamiseks lähiaastail:

·        Infopäevad korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks ja kohustuste selgitamiseks;

·        Infovoldikud pakendijäätmete kogumise kohta;

·        Infovoldikud jäätmekäitlusnõuete, arengusuundade ja jäätmete üleandmiskohtade osas;

·        Infovoldiku koostamine eri jäätmeliikide, nende käitlemise ja üleandmisvõimaluste kohta (nt biolagunevate jäätmete kompostimine koduaias ja komposti kasutamisvõimalused, pakendijäätmete liigiti kogumine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine jne.);

·        Infotahvlid jäätmete kogumispunktide juures, mis selgitavad eri jäätmeliikide eraldikogumist;

·        Aktiivne teavitustöö jäätmekogumiskampaaniate toimumise ajal;

·        Jäätmekäitlusalased artiklid kohalikus ajalehes;

·        Lastele ja noortele suunatud sellekohased mängud ja võistlused.

 

5.5.      Koostöö teiste omavalitsustega

 

Teiste omavalitsustega teeb Orava vald koostööd eelkõige AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus raames, mis tegeleb Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise ja tulevikus ka haldamisega.

 

Koostöös naaberomavalitsustega võib osutuda kasulikus ka näiteks pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamisel ning muudes valdkondades jäätmehoolduse arendamisel. Üheks võimalikuks koostööalaks võib ka olla Põlvasse ehitusjäätmete käitlussõlme rajamise korral Orava valla ehitusjäätmete suunamine nimetatud käitlussõlme. Samuti võib kaaluda koostööd metallijäätmete, suuremõõtmeliste jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisel.

 

5.6.      Jäätmejaama rajamine

 

Jäätmejaam on sorteeritud jäätmete kogumiskeskus, kus elanikud saavad üle anda eraldi kogutud  taaskasutatavaid ja ohtlikke jäätmeid. Kuigi Orava vallas on elanike arv suhteliselt väike, tuleb kaaluda jäätmejaama rajamist valla territooriumile.

 

 

Kuna lehtklaasi hetkel Eestis kokku ei osteta, pole lehtklaasikonteineri paigaldamisel mõtet, kuid peaks võimalusel korraldama põllumajanduses tekkivate kilejäätmete kogumist.

 

Tootja vastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide kogumisel tuleb teha koostööd tootjate või nende poolt volitatud organisatsiooniga. Vanade rehvide kogumist pole mõtet alustada enne, kui on tootjatelt saadud nõusolek selle finantseerimiseks, sest vallale võib kulu osutuda muidu liialt suureks.

 

 

 

 

 

 

 

6.     Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang

 

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt.

 

Jäätmekäitluse keskkonnamõju võib olla

·        mõju inimeste tervisele ja heaolule,

·        looduskeskkonna reostamine.

 

Täpsemalt vaadelduna võib nii inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutada jäätmekäitluses tekkiv nõrgvesi, reovesi, hais, visuaalne (esteetiline) pilt, müra, mis seostub jäätmekäitlusega, prügilagaasid, jäätmete põletamisest või jäätmeveost tulenev õhusaaste. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse.

 

Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi.

 

6.1.      Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju

 

Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist.

 

Olmejäätmete kogumine võib mõjutada inimeste elukeskkonda ebameeldiva haisu levitamise kaudu. See oht tekib siis, kui olmejäätmekonteineritesse pannakse toidujäätmeid ja neid ei tühjendata piisavalt sageli.

 

Kui Orava vallas õnnestub täita jäätmekavas esitatud eesmärke, suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerides neid keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju.

 

6.2.      Jäätmeveo keskkonnamõju

Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks võib pidada jäätmeveomasinate tekitatavaid heitgaase ja võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmeveo ajal. Jäätmeveo keskkonnamõjude alla võib liigitada ka jäätmeveoga kaasnevad potentsiaalne hais ja müra.

 

Üks olulisemaid jäätmeveoga seotud keskkonnamõjude vähendajaid on korraldatud olmejäätmevedu. See võimaldab jäätmete kogumist logistiliselt paremini korraldada ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju. Korraldatud jäätmeveo rakendamisel välditakse jäätmeveo keskkonnamõju ka seoses sellega, et välditakse olukorda, kus üht maja teenindab üks jäätmevedaja ja tema naabrit teine vedaja ning seeläbi väheneb jäätmete kogumisel õhku paisatavate heitgaaside hulk. Vajadust jäätmete transpordi järele vähendab jäätmete taaskasutamine koha peal.

 

6.3.      Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju

 

Valdavaks jäätmekäitlusviisiks Orava vallas on siiani olnud jäätmete ladestamine prügilasse. Prügilatega kaasnevad prügilate reovee probleemid (nõrgvesi, valgvesi) ja prügilagaaside tekkega seotud probleemid (suur osa prügilagaasidest on kasvuhoonegaasid), lisaks kaasnevad prügilatega veel mitmed ebameeldivused, nagu hais ja lenduv prügi.

 

Põhiliseks viisiks jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks, on kõrvaldatavate jäätmekoguste sihipärane vähendamine ja taaskasutatavate jäätmekoguste suurendamine. Olulisteks aspektideks on seejuures orgaaniliste jäätmete biokäitluse juurutamine ja sel moel orgaaniliste jäätmete prügilasse ladestamise vähendamine, pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine, vanapaberi ja ohtlike jäätmete eraldikogumine. Korraldatud jäätmevoega rakendamisega saab ära hoida omavoliliste prügilate tekitamist ja ka ebakorrektset jäätmetega ümberkäimist.

 

Kõige suuremaks probleemiks on praegu metsaalused, kuhu on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapanemise kohad. Samuti on probleemne põletamiseks mitte sobivate jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelevalve puudumisest jäätmekäitluse üle.

 

 

7.     Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang

 

Orava vallas asunud prügilad on nüüdseks kõik suletud. Nende juures olulist loodusvarade vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus.

 


8.     Tegevuskava ja investeeringute vajadus

 

Jrk nr

Tegevused

2006

2007

2008

2009

2010

Kokku

Rahastamis-allikad

 

(tuhat kr)

(tuhat kr)

(tuhat kr)

(tuhat kr)

(tuhat kr)

(tuhat kr)

1.

Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

 

 

 

 

 

 

 

1.1.

Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine

 

 

 5

 

 

5

 VE

1.2.

Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine

*

 

 

 

 

 

 

1.3.

Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine

8

2

2

2

 

14

VE

1.4.

Jäätmevaldajate registri haldamine

 

*

*

*

*

 

 

1.5.